Teenuste osutamiseks kõrgeimal tasemel kasutame Cookies süsteemi. Kui kasutate meie teenustelehti, siis jõuavad nad teie seadmetesse. Igal hetkel võib teha otsingumootorisse muudatusi. Lisaks tähendab teenuste kasutamine teie jaoks seda, et olete nõustunud meile elektroonilisel teel edastatud isiklike andmete andmetöötluspõhimõtetega.
Back

Eesti

Poola Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 27. jaanuaril 1921. a.

Poliitiline koostöö

Ajaloo lühiülevaade

Poola Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki de iure 27. jaanuaril 1921. a. Sel päeval anti Eesti võimudele üle vastav, välisminister Eustachy Sapieha poolt 31. detsembril 1920. a. allkirjastatud tunnustamisakt, mille edastas PV saadik Leon Wasilewski. Suhete sisseseadmise kuupäevaks tuleb pidada 4. maid 1921 a., kui Eesti Vabariigi esindaja Aleksander Hellat esitas Varssavis Välisministeeriumile oma dokumendid. Ent PV esimene saadik Leon Wasilewski sai akrediteeringu siiski varem - juba 24. aprillil 1920. a. 
Sõdadevahelist perioodi iseloomustab kahepoolsete suhete suur dünaamika, mis tulenes eelkõige geopoliitilistest tingimustest, ent ka ühisest ajaloost. Kuna Lõuna-Eesti territooriumid kuulusid ju XVI saj. lõpust kuni XVII saj. alguseni Poola riigi valitsemise alla, mis moodustas siia Pärnu ja Dorpati vojevoodkonna. Dorpati vojevoodkonna koosseisu kuulunud Laiuse staarostkond oli kogu Rzeczpospolita ajaloos kõige kaugemale põhja ulatunud haldusüksus.  

XIX saj. II poolel sai poolakate jaoks tähtsaks akadeemiliseks keskuseks Tartu (end. Dorpat), kus kuningas Stefan Batory poolt asutatud Jesuiitide koleegiumi alusel taasavati ülikool, mis toona oli üks neist vaevalt paarist kõrgkoolist Vene impeeriumis, kus õppekeeleks polnud vene keel. Siin loodi ka ajaloo esimene Poola akadeemiline üliõpilaskorporatsioon – Konvent Polonia. 

Pärast Eesti iseseisvumist olid Poola ja Eesti suhted, nagu kirjutab prof. Piotr Łossowski: „hämmastavalt elavad ning mis on sama tähtis – neid iseloomustasid mõlemapoolselt vastastikune heasoovlikkus ning isegi sõprus”. Nende kulminatsiooniks olid presidentide ametlikud visiidid: Ignacy Mościckil Tallinnas ja Konstantin Pätsil – Varssavis. Intensiivseid kontakte arendati mitte ainult  poliitika või sõjaväe vallas, ent ka majanduses, teaduses ja kultuuris. Suur tähtsus oli ühiskondlike, eelkõige paramilitaarsete organisatsioonide kontaktidel. Eraldi fenomeniks oli majandusmigratsioon, mil 1930.-te aastate lõpul saabus Poolast igal aastal Eestisse mitu tuhat hooajatöölist, peamiselt tööle põllumajandusse.

Sõdadevahelise aja sümbolisikuks oli poolatar Maria Kruszewska-Laidoner – EV kaitsejõudude ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri abikaasa ning de facto Eesti Vabariigi esileedi. Tema pärand on jäänud tänaseni tähtsaks osaks meie vastastikustes suhetes.

Poliitiline koostöö III PV ajal

Diplomaatilised suhted Poola ja Eesti vahel taastati 9. septembril 1991. a. 2. juulil 1992. a. allkirjastati Tallinnas Poola Vabariigi ja Eesti Vabariigi vaheline Traktaat sõbraliku koostöö ning Läänemere regiooni heanaaberlikkuse kohta. Alates 1993. a. tegutseb PV Suursaatkond Tallinnas ja alates 1995 a.-st EV suursaatkond Varssavis. Poolat ja Eestit ühendavad lähedased koostöösidemed, mida tugevdab mõlema riigi liikmelisus Euroopa Liidus ja NATO-s. Mõlema riigi välispoliitika prioriteedid on põhipunktides kokkulangevad ning bilateraalsetes suhetes pole “avatud küsimusi”. Vastastikuseid suhteid iseloomustab kontaktide suur dünaamika kõige kõrgemal tasandil: presidentide, parlamentide esimeeste, peaministrite ja ametissevannutatud ministrite kohtumised toimuvad hoolimata riigisisestest poliitilistest tingimustest. Viimasel ajal on jätkuva lähenemise impulsiks olnud paralleelsed 100. juubeli tähistamised – Poola puhul oli see iseseisvuse taastamine ning Eestil – iseseisvumine. Arvukail sel puhul aastatel 2017–2021 korraldatud ühisüritustel on olnud mitte ainult sümboolne või tseremoniaalne tähendus, vaid need on tugevdanud ka partnerlussuhteid.  Eriliselt rõhutamist väärib julgeolekukoostöö – seda nii kahepoolselt kui ka NATO liitlaskohustuste täitmise raames. Poola õhujõud osalevad regulaarselt õhuseirel, patrullides NATO missiooni Baltic Air Policing raames kolme Balti riigi õhuruumis. Poola ja Eesti teevad tihedat koostööd ka NATO kohaloleku tugevdamise nimel nn. idatiival. Oluline tähtsus on regionaalsete initsiatiivide arengul, kus nii Poola kui ka Eesti mängivad olulist rolli Läänemeremaade Nõukogus, EL Läänemere regiooni strateegias, Kolme Mere Initsiatiivis ning Visegradi riikide, Põhjamaade ja Balti riikide koostööfoorumil V4-NB8.

Majanduskoostöö

Poola majandussuhted Eestiga arenevad edukalt, vaatamata majanduspotentsiaali suurele erinevusele ning tasakaalu puudumisele kaubandusbilansis. 2018. a. andmed näitavad, et Poola asub Eesti kaubanduspartnerite hulgas kõrgel 7. kohal ning kaubavahetuse maht moodustas ligi 1,3 mld EUR. Poola eksport Eestisse oli 2018. a. ligi 979 mln EUR, mis on rohkem kui 6% kogu Eesti impordist. Import Poolasse moodustas aga üle 315 mln euro, mis on 2% kogu Eesti ekspordist.  Seega on Poola poolt märgata olulist ülekaalu: väliskaubanduse saldo oli 2018. a. lõpul 663,5 mln EUR. Kõige tähtsamad kaubagrupid Poola ekspordis Eestisse moodustavad keemia- ja metallitööstuse tooted, mehaanilised ja elektriseadmed ning sõidukid. Import Eestist sisaldab peamiselt masinaid ja seadmeid, puitu ja puidutooteid, metalli ja metallitooteid, väärismetalle ja -kive ning keemiatooteid.   Poola kaasinvesteeringud Eestisse ulatusid 2018. a. lõpul 106,2 mln euroni (kasv võrrelduna 2017. a. lõpu seisuga oli 65%). Ka Eesti otseinvesteeringute tase Poolasse kasvas (18% võrra, võrrelduna 2017. a. lõpuga) ning ulatus 150,6 mln euroni.  Arvukate kahepoolsete lepingute hulgas, mis moodustavad õigusliku baasi majanduskoostööks, on eriline tähtsus kahel kokkuleppel:

Poolal on võtmetähendus ka Eestit Euroopaga ühendava infrastruktuuri arengus. Prioriteetne tähtsus on kiire raudteeühenduse Rail Baltic rajamisel, mis peab ühendama Tallinna Varssavi ja Berliiniga ning maanteeühenduse parendamine rahvusvahelisel Via Baltica maanteetrassil E67. Varssavi on saanud eestlaste jaoks populaarseks lennusihtkohaks, tänu Eesti rahvusliku lennufirma Nordica strateegilisele partnerlusele Poola PLL LOT-iga, mille tulemusel sai avatud mitu lennuühendust päevas. PLL LOT on 49 % osakute omanik Nordica tütarfirmas Regional Jet.  Poola on Eesti ning teiste Balti riikide jaoks võtmepartneriks ka nende energiasüsteemide sünkroniseerimise protsessis Euroopa Liiduga; praegu ollakse veel jätkuvalt ühendatud  Venemaa süsteemidega.  Poola ja Eesti on tiheda majandusliku integreerumise pooldajad Euroliidu raames, olles ka EL siseturu ühtsuse ning ühise digituru loomise toetajateks.

Kultuurikoostöö

Poola ja Eesti kultuurikoostöö on olnud väga intensiivne – palju intensiivsem, kui eeldaks seda tema potentsiaal. Oluliseks osaks on hoolitsus meie ühise ajaloopärandi eest, eelkõige seoses juba mitu  aastat kestvate juubelite tähistamisega – 100 aastat Poola taasiseseisvumisest ning Eesti iseseisvumisest, kuid samuti 2021. a. tähistatav diplomaatiliste suhete sisseseadmise 100. aastapäev. Sõdadevaheline 20-aastane ajaperiood on tähtsaks toetuspunktiks diplomaatiale ning eriline koht on selles meie ühises ajaloos kunagisel Eesti Vabariigi esileedil – poolatar Maria Kruszewska-Laidoneril.   Traditsiooniliselt mängib Poola kultuuri tutvustamisel olulist rolli muusika – eelkõige klassikaline, jazz ning pärimusmuusika.  Juba 20 aastat on jaanuari lõpul-veebruari algul, sagedusega üks kord kahe aasta jooksul toimunud rahvusvaheline Chopini nim.noorte pianistide konkurss Narvas, mis koondab anderikkaid noori pea paarikümnest maailma riigist. Poola jazzmuusikud on igal aastal kohal prestiižssel festivalil IdeeJazz Tartus ja Narvas, mis toimub samal ajal EV rahvuspüha – Iseseisvuspäevaga.  Juba pikka aega on Poola pärimusmuusika tippesinejad igal aastal esinenud ka Eesti vastaval suurimal festivalil Viljandi Folk. Poola traditsioonilise muusika kui kultuuripärandi olulise osa populariseerimine Eestis kindlasti võitis ka vastastikusest pidulikust traditsiooniliste rahvapillide üleandmisest kummagi riigi 100. juubeli puhul, millega käis kaasa intensiivne haridusprogramm: Poola kinkis nn.haamerkandle, Eesti omakorda kandle.  

Poola kirjandus – nii klassikaline kui ka kaasaegne – on Eesti lugejatele hästi tuntud, suures osas tänu väljapaistvale tõlkijale ja väljaandjale Hendrik Lindepuule, kes on Raamatuinstituudi prestiižsse auhinna Transatlantyk laureaat. Eesti kultuurimaastikul on pidevalt olemas ka Poola teatri- ja filmikoolkonnad. Viimastel aastatel on eestlaste üha suuremat huvi pälvinud Poola loomemajandus, sealhulgas arhitektuur, disain, arvutimängud, ent ka Poola illustratsioonikoolkond, mille esindajate – eriti noorema põlvkonna teoseid Eestis välja antakse ning nende looming on siin väga populaarne.   Poola näitused ja esitlused külastavad sageli Eesti kõige prestiižssemaid kohti, nagu seda on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum või Eesti Sõjamuuseum ja kindral J.Laidoneri muuseum. Poola kultuur on pidevalt kohal mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes keskustes, eriti Tartus, Narvas, Pärnus ja Haapsalus, ent ka arvukates vallakeskustes, kus esitleme mitmesuguseid temaatilisi näitusi, mis on eelduseks, tutvustamaks kaasaegset Poolat.

Koostöö teaduse vallas

Teaduskoostöö aluseks on Poola Vabariigi ja Eesti Vabariigi valitsustevaheline kultuuri- ja teaduskoostöö leping, mis allkirjastati Tallinnas 2. juulil 1992. a. Meie koostööl on detsentraliseeritud iseloom ning seda arendatakse vahetult asjasthuvitatud õppeasutuste ning teadusinstitutsioonide vahel. Oluline tähtsus ühise pärandi eest hoolitsemisel on koostööl Poola Rahvusliku Mälu Instituudi ja Eesti Mälu Instituudi ning Riigiarhiivide Peadirektsiooni ja Eesti Rahvusarhiivi vahel.   Kahes Eesti kõrgkoolis – Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis on poola keele lektoraadid. Kuulajaid on mõlemas lektoraadis umb. 45 inimest.  Prioriteetne tähtsus, seda muuhulgas arvestades ajaloolisi sidemeid Poolaga, on Tartu ülikoolil, kus töötab Rahvusliku Akadeemilise Vahetuse Agentuuri poolt suunatud lektor Poolast. Poola keele kursus kestab 3 semestrit ja on kohustuslik slavistika suuna üliõpilastele (vahelduvalt tšehhi keelega, iga 2 aasta tagant) ning ka Kesk- ja Ida-Euroopa õppesuundade kuulajate jaoks. Lisaks sellele korraldatakse fakultatiivseid kursuseid soovijatele kõigilt teistelt õppesuundadelt, erialadelt ja muude õppeaastate tudengitele.  Poola keele lektoraat Tallinna ülikoolis kestab 2 semestrit ning pole kohustuslik. Seda viib läbi kohalik lektor.   Akadeemilise vahetusprogrammi Erasmus raames õpib Eesti kõrgkoolides igal aastal umbes paarkümmend Poola tudengit. 

Haridustasemete tunnustamine

Haridustaseme tunnustamine Poolas
Haridustaseme tunnustamine Eestis

Riigi territooriumil tegutsevad Poola

Eestimaa Poolakate Selts „Polonia”

{"register":{"columns":[]}}